Istun Villasega diivanil ja ajan endale küüslaugunuudleid ja meeliha näost sisse. Umbes neljandat korda viimase nelja tunni jooksul. Mu kallis külaline lahkus just omadega lõunamaade poole.
Vapustavalt ägedad paar päeva olid, kui ta siin viibis. Käisime reedel peol, mis oli hoolimata igasugusest üleliigsest draamast überkõva. Panin lihtsalt puldis silmad kinni ja tantsisin, tõepoolest, nagu strippar Marcol oleks epilepsia.. Ning Põssiku väikest värvikirevat hipipesa sai külastatud. Ja eile küpsetasime Neiu Rohelise auks ühe ülihea piruka ning naersime tunde eriti halbade naljade üle, mille inspiratsiooniks meeste suguelundid ja muu.
Ei saa kurta. Pool nädalat veel kooli alguseni, vaja veel Sixi sünnipäeva tähistada ja üks saunakas teha. Ainult omapead olla on saanud vähem, kui soovi oli. Aga eks see on ka kahe otsaga asi ja reaalselt mõeldes, küll üks inimene saab veel oma ca 60-aastase elu jooksul piisavalt üksi olla ja seda mitte soovida.
Mõtlen, et kui mul oleks mingigi sissetulek, siis ma hakkaks täiega raha kõrvale panema ja läheks ka suvel mööda ilma trippima. Ning nii palju imetoredaid üritusi on veel suvel tulemas. Heh, tahaks palju raha ilma et selleks midagi tegema peaks. Nii frustreeriv on lugeda töökuulutusi ja mitte leida midagi vähegi mulle olulist, otsitakse telefonimüügi tegijaid ja teksapoe müüjaid ja lehekandjaid ja sekretäre ja ettekandjaid "Eesti, Vene, Inglise keele oskusega" (tõesti, vaat kes räägib). Ja mitte et mul nüüd nii üüratu tööalane ajalugu oleks olnud, aga ma nautisin niivõrd Vanemuises olemist ja mulle üldse ei meeldinud sisimas see suvelõpu naeratan-ja-tassin-steriilses-restoranis-inimestele-süüa-ette. Ma niivõiteisiti ei tahaks kooli kõrvalt tööle minna, aga ma pean ning seda enam ma sooviks, et ma saaks teha midagi, mis mulle väheselgi määral rõõmu valmistab.
Jah, kui kellelgi on ühele väikesele maailmaparandajale mingit üleliigset tööotsa, siis andke märku.
Late night cigarette nüüd ja teeme sellele valepohmapäevale lõpu peale.
No comments:
Post a Comment