Why so serious?

Nonii. See on nüüd siis käes. Mitte et ma oleks endale andnud uusaastalubadusi, ma lihtsalt ühel hetkel kuskil jaanuari esimeste päevade kandis mõtlesin, mida ma teha tahaks sel aastal ning otsustasin need asjad tagantjärele siis uusaastalubadusteks tituleerida.

Need oleks siis:
- ilmselgelt.. hakata taas blogi pidama (ei saa öelda, et just tungival nõudmisel, aga teatud inimestele meeldis minu eetrivaikuse üle ikka ennastunustavalt viriseda :))

- ja siis ma mõtlesin veel paremini ja puhtamalt ja põnevamalt süüa. Mis ei tähenda mitte üheski universumis mingit dieedipidamist, vaid.. vähem rämpsu ja valmistoitu ja poolvalmistoitu ja rohkem värsket, eelistatavalt eestimaist kaupa (ma ju siiski endiselt elan Keskturust umbes 5 minuti kaugusel) ning üleüldse keskenduda rohkem taimedele ja vähem lihale. Ma ostsin endale rohkem kui aasta aega tagasi ühe taimetoidu kokaraamatu ja ma pole siiani sealt ühtegi asja teinud. Seega missioon - umbes pooled toidukorrad nädalas teha lihavabad. Aga ärge muretsega, i'm not one of those people, ma tahaks lihtsalt.. elu natuke keerulisemaks ja huvitavamaks ajada sellega.

- ja kolmandaks, see pole nüüd mingi eriline lubadus, aga ma otsustasin, et ma ei ole veel 20-aastaselt vana ja väsinud ja elan oma elu võimalikult.. hästi.. mis minu jaoks tähendab isiklikult seda, et ma ei jää ringlema nendesse asjadesse, mis praegu mu eluks on kujunenud - kool, kool, kool, kool, kool, EGN, isiklik elu, väsimus,väsimus, väsimus. Sõitku ausalt sitale see väsimus. Ma tahan elamusi. Ma tahan minna Tallinn 2011 vabatahtlike kutsungi peale kas või jõulukuuski koguma. Ma tahan käia kõikidel nendel sadadel üritustel, mis ümberringi kogu aeg toimuvad, aga kus ma ei käi, sest odavam on juua kuskil, kus piletit ei küsita, või kus sa tead juba ette, et seal on vist täitsa tuttav rahvas ja tantsitav muusika. Ma tahan minna peole, panna silmad kinni ja lihtsalt kaotada end muusikasse ja tantsida nii, et ma ühel hetkel enam ei jaksa.. ning olgugi et lugemisaasta on juba läbi, i wanna kill my tv ja lugeda niivõrd põnevaid raamatuid, mille tõttu ma ka kell 4 ei suuda luuke kinni tõmmata. Ma tahan ühe Annelinna korteri magamistoas teha niivõrd head muusikat, et judinad jooksevad mööda selga alla ja ühel hetkel võtta end kokku ja teha üks laiv ning tunda taas neid kriipivaid, okseleajavaid värinaid kõhus ja südames ja ikkagi, ikkkkagi hästi ära teha. Ja nii edasi.

Ja fakkk, ma tahan tantsida selle laulu saatel ja üleüldse elada täpselt nii, nagu ta ütleb - wrong in all the right ways. Nii nagu süda õigeks peab.


Seega jah.. alustuseks ja praeguseks kõik. Ma hakkan nüüd selle laulu taustal koristama ja mõtetega õhtusse kolima. Bring it on, biatches.