awesome week is not so awesome

Ah, kuradi kurat, ma ütlen. Kui te arvate, et loll pea on ihunuhtlus, siis loll süda on ikka kõvasti hirmsam. Mis kasu sest targast peast on, mis kasu on sellest, kui sa üritad võtta asja mõistusega, aga siis tuleb see väike rusikasuurune üldsegi mitte nii intelligentne organ ja ütleb, et wait, what, mitte miski pole nii, nagu sa arvad. Ja siis korraks sa saad aru, et sa võid küll iseendale ja teistele rääkida lugusid, kuidas sa oled õppinud, oled targem, oled kogenum, ei võta midagi tõsiselt, aga kui ühel hetkel täiesti sinu mõistuse väliselt käib ära üks klõps, siis on su hammas verel nagu pärast seda "ainult üht õlut", millele järgneb alati teine. Sa saad aru, et isegi kui su mõistus ütleb ei, siis süda/suguelundid ütlevad jah. Ja siis tuleb see tunne. See õõvastav, küüsi närima ajav tunne, kui sa mõistad, et seleta mis sa tahad, ega sa ju ometi ei kuula oma mõistust ka seekord. See närvikõdi ja minisüdarimoment, kui sa vajutad seda nuppu, kuhu on kirjutatud "ära vajuta mind". Ja teadmine, et.. well.. most likely you just fucked up again, didn't you.

Ja lõpuks - sul ei ole isegi kedagi teist süüdistada peale iseenda. Ning siis sa istudki öösel kell kaks ja mõtled, kui kuradi kuradi kuradi loll sa ikka oled. Et sa ei oska ennast kaitsta selliste asjade eest. Ja et sa juba jõudsid ta lasta liiga lähedale. Et sa, kuradi ohmoon, olid tema pärast magamata. Et sa maksid oma viimase raha taksole, et jõuda lubatud ajaks, sest sa jäid bussist maha, sest lainerijoon läks perse ja sa sa ei saa lasta ennast näha ebatäiuslikuna, aga hilinemine oleks ka nõme. Et sa lasid tal olla enda vastu hea, kaastundest või meeltesegadusest, ja siis sa veel mõtlesid selle peale hiljem ka, kuidas ta nii armsasti ütles. Et sa märkasid mingit hetke, kui ta silmis oli millisekundiks see helk ja siis sa juurdlesid veel pikalt, mida kuradit see tähendama pidi või oli see lihtsalt see üks üleliigne õlu. Et sa juba tead, kuidas ta lõhnab. Ja et sa jälle ladusid kõik oma kaardid lauale veel enne, kui mäng alanudki oli.

Mitte sellepärast, et sa oleks tahtnud, et midagi saaks, mitte sellepärast, et see olekski olnud niivõrd tõsine või reaalnegi, vaid sest sa tunned end nii kuradi lollina, et sa üldse uskusid. Ja siis tahaks lihtsalt iseendale vastu vahtimist anda, sest sa tahaks alla vanduda kõigile maailma klišeedele ja kirjutada, kuidas üle pika aja lihtsalt.. oli niivõrd.. ootusärev, nii kuradi elus tunne, so help me god.

Kuradi kurat, ma ütlen veelkord.