Magical Monday

Mõnikord.. on lihtsalt hea päev. Sa ärkad üles ja sa kohe tunned, et midagi lihtsalt on teisiti. Või õigemini - miskit pole valesti.

Ning olgugi, et ma tegin eile öösel pea kella kaheteistkümneni arvestuslikku ülesannet ning pärast sedagi ei jäänud veel oma kaks-kolm tundi magama, sest pea oli nii mõtteid täis, ärkasin ma täna hommikul kell seitse iseenesest ja puhanuna. Ei mäleta, et äratuskell oleks helisenud, aga ühel hetkel tegin silmad lahti, kell oli seitse, väljas paistis päike ja mul ei olnud isegi vähimatki tunnet voodisse unelema jääda.

Siis sa teed endale perfektse hommikusöögi. Perfektse tassi kohvi, perfektse eriti kirju võileiva ja istud köögis, vaikuses, üksi ja lihtsalt ärkad.

Ja siis hakkab järjest tulema veel neid pisikesi asju. Leiad kohe riided, mida selga panna ja need sobivad täpselt. Juuksed hoiavad kordki elus õigesti. Sul on isegi aega meiki teha, mis sul muidu esmaspäeva hommikul mitte mingi valemi järgi ei õnnestu. Ning siis tundub, et see on see esimene hetk, kus läheb valesti - tekib reaalne võimalus bussist maha jääda. Hakkad eriti kiiresti liigutama, aga siis tuleb meelde, et oooooot-oooot-oot, teine buss läheb veel 10 minuti pärast ja sellega sa jõuad täpselt õigeks ajaks.

Nii ongi. Astud kodust välja, päike paistab silma, aga põhimõtteliselt ei pane päikseprille ette. Lülitad pleieri sisse ja esimene lugu on see:



Naeratad kogu tee bussipeatusesse, kuhu sa jõuad isegi liiga vara. Aga ei tee suitsu. Sest ilus on, niisama ka.

Selliseid päevi, eriti esmaspäevi, võiks tõsiselt rohkem olla.