Loomulikult üle-eelmises postis mainitud tegus laupäev lõppes sellega, et ma tegelesin 3 tundi poololuliste asjadega ja otsustasin siis äkki kell 7 õhtul Põlvasse sõita. Jällegi, kuradi miss Spontaansus noh. Aga ei, kahepäevane kilometraaž tuli üle 400 kilomeetri, buss oli täis joodikuid/rong sõitis 3 tundi ja "kui Madle peole jõudis, oli Shirubi juba ära esinenud" vol 4232329 ning tuleb tunnistada, et.. pühapäev ei olnud väga tore. Aga nüüd, nädal hiljem sellele tagasi vaadates võtab juba päris kõvasti muigama, et mis mõttes sa sõitsid sellise distantsi maha selleks, et paar tundi inimesega aega veeta ja parklas õlut juua.. paras tohlakas ikka küll, aga mis teha.. x) kui mõistust jagati, siis olin talveunes vist..
Muidu oli päris värvikas nädal koos üllatuseksami ja üle aastate esimese trennikülastusega. Nimelt tuli mul üks hetk mõte, et noh, kaalus pole vaja küll alla võtta, aga mõni lihas kuluks ära ja tahaks nagu tantsida või end liigutada kuidagi.. süstemaatiliselt. Ja siis no võta kinni, otsustasime Manniga trenni minna. Esimeseks proovitrenniks sai Les Millsi BodyJam, mis oli.. päris naljakas, et mitte öelda lauskoomiline. Esiteks me surusime end ennatavalt juba saali kõige kaugemasse nurka, et mitte jumala eest kellelegi jalgu jääda, aga seetõttu jäid muidugi nii treener kui ka tema sammud natuke raskesti jälgitavaks.. Aga noh, õnneks lasti saalis tuli ära :D ja siis lõpuks läks tõesti täielikuks hullamiseks vähemalt minu poolt, sest tunne oli küll selline, nagu kirjelduses lubatigi, et oled klubis ja katus hakkab veits sõitma ja siis lihtsalt lased tantsu, nagu kergelt nupust nikastunud.. Ja see hämarus tuli selles osas ka kasuks, et kümne minutiga nägin ma välja nagu ma oleks hullunud mootorsaemõrvari eest jooksu pannud viimased tund aega.. et jah, läbi võttis küll ja tuju ka heaks ja nüüd ongi naljad nii kaugel, et otsustasime trennihuntideks hakata.
Ja et mitte hakata mingit nõdrameelset ila ajama, siis ma suundun nüüd oma vajalike tegevuste juurde suunal kool-trenn-koosolek-kool-koosolek-koosolek-trenn-kool. Kui ma Guanol ellu jään, siis pühapäeval ma kindlasti kirjutan siia, kuidas pole võimalik sõnadesse panna midagi nii ebamaiselt head. Ja kui ei, siis vähemalt ma surin õnnelikuna.. xD
No comments:
Post a Comment